Baptistid oma rohkem 46 miljoni ristitud liikmega moodustavad maailmas suurima protestantliku vabakiriku. Baptistikogudusi võib leida enam kui 100 maailma riigis ning oma liikmete pideva kasvu ja kaaluka positsiooni tõttu ühiskonnas on neil üha enam avalikus elus kaasa rääkida. Baptistide juured ulatuvad reformatsiooniaega. Seistes vastu riigiga seotud kiriklusele eraldusid nad alates 16. saj riigi- ja rahvakirikutest. Vabakirikutesse kuuluvad inimesed, kes on koguduse liikmeks astunud oma isikliku usu alusel, mitte aga kirikuliikmeks sündinuna.

Esimesed baptistikogudused tekkisid 17. saj Inglismaal ja levisid kiiresti, eelkõige Ameerikas, muutudes seal suurimaks protestantlikuks vabakirikuks ning aidates oluliselt kaasa selle maa ja rahva arengule. Baptistid on andnud suure panuse misjonitöös, ühiskonna madalamate kihtide abistamises, orjapidamise vastu võitlemises ja sotsiaal- ning halastustöös.

Suurimaks panuseks teiste kristlike kirikute seas tuleb lugeda iga inimese usu- ja südametunnistuse vabaduse rõhutamist Jumala ees. Baptistikogudused üle maailma on üsna erinäolised, kuid ometi valitseb nende keskel ühtsus põhilisis küsimusis. Kogudustel pole kindlat kiriklikku organisatsiooni ja üleüldiselt kohustuslikku õpetust. Ühisele tasandile usu ja praktika küsimustes kogu maailmas viib neid soov järgida Pühakirja ning pidada üksteisega osadust.

Baptistid ei pea end teistest paremateks ega väida, et omavad ainutõde. Baptistidel on ühine osa kõigiga, kes tunnistavad Jumala Loojaks ja armastavaks Isaks; kes näevad Jeesuses Kristuses Jumala Poega ja kõigi inimeste Lunastajat; kes mõistavad, et inimene on vastutav kõigi oma tegude eest ning vajab armu. Tähtsaks peetakse ka eetiliselt kõlbelist käitumist.

Euroopa baptiste ühendab Euroopa Baptisti Föderatsioon (European Baptist Federation)

Maailma baptiste ühendab Baptisti Maailmaliit (Baptist World Alliance)