Palvela välisvaade suvel Vaade kantslile Jumalateenistusel Palvela välisvaade talvel

Moisekatsi (Mooste) ümbruse taludes kuulutasid evangeeliumi alates 1901 Jaan Paidrasson jt. Usule tulnud ja ristitud inimesed liitusid Tartu II Baptisti Kogudusega.

Jaanimõisa palvela valmis 1929, aasta hiljem kogudus iseseisvus.

Me kuulume Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liitu, mis ühendab 86 kogudust kokku üle 6500 täiskasvanud liikmega. Liit on moodustatud koguduste abistamiseks töötegijate ettevalmistamisel, suurürituste korraldamiseks ning koostööks teiste kirikute ja Eesti riigiga.

Ajalooliselt moodustati EKB Liit peale Teist maailmasõda neljast usuliikumisest: baptistid, evangeeliumi kristlased, priilased ja nelipühilased.

 

Kogudusevanematena on töötanud:
Peeter Lode 1931-1939

Johannes Traks 1939-1953

Paldor Teekel 1953-1956, 1959-1965

Karl Tootsi 1956-1959

Feliks Viira 1965-1974, 1999-2000

Daniel Luik 1975-1998

Tarmo Õun 2000-2003

Ermo Jürma 2004-st.

Baptistid oma rohkem 46 miljoni ristitud liikmega moodustavad maailmas suurima protestantliku vabakiriku. Baptistikogudusi võib leida enam kui 100 maailma riigis ning oma liikmete pideva kasvu ja kaaluka positsiooni tõttu ühiskonnas on neil üha enam avalikus elus kaasa rääkida. Baptistide juured ulatuvad reformatsiooniaega. Seistes vastu riigiga seotud kiriklusele eraldusid nad alates 16. saj riigi- ja rahvakirikutest. Vabakirikutesse kuuluvad inimesed, kes on koguduse liikmeks astunud oma isikliku usu alusel, mitte aga kirikuliikmeks sündinuna.

Esimesed baptistikogudused tekkisid 17. saj Inglismaal ja levisid kiiresti, eelkõige Ameerikas, muutudes seal suurimaks protestantlikuks vabakirikuks ning aidates oluliselt kaasa selle maa ja rahva arengule. Baptistid on andnud suure panuse misjonitöös, ühiskonna madalamate kihtide abistamises, orjapidamise vastu võitlemises ja sotsiaal- ning halastustöös.

Suurimaks panuseks teiste kristlike kirikute seas tuleb lugeda iga inimese usu- ja südametunnistuse vabaduse rõhutamist Jumala ees. Baptistikogudused üle maailma on üsna erinäolised, kuid ometi valitseb nende keskel ühtsus põhilisis küsimusis. Kogudustel pole kindlat kiriklikku organisatsiooni ja üleüldiselt kohustuslikku õpetust. Ühisele tasandile usu ja praktika küsimustes kogu maailmas viib neid soov järgida Pühakirja ning pidada üksteisega osadust.

Baptistid ei pea end teistest paremateks ega väida, et omavad ainutõde. Baptistidel on ühine osa kõigiga, kes tunnistavad Jumala Loojaks ja armastavaks Isaks; kes näevad Jeesuses Kristuses Jumala Poega ja kõigi inimeste Lunastajat; kes mõistavad, et inimene on vastutav kõigi oma tegude eest ning vajab armu. Tähtsaks peetakse ka eetiliselt kõlbelist käitumist.

Euroopa baptiste ühendab Euroopa Baptisti Föderatsioon (European Baptist Federation)

Maailma baptiste ühendab Baptisti Maailmaliit (Baptist World Alliance)

Jumalateenistuse aeg meie koguduses on pühapäeviti kell 11:00 - 12:30

Meie jumalateenistused on lihtsa ülesehitusega ega ohusta külastajat liigsete üllatustega. Alustatakse ühise laulmise, piiblilugemise ja alguspalvega. Põhilise osa teenistusest moodustab jutlus, mis kestab tavaliselt pool tundi. Jumalateenistuste juurde kuuluvad lahutamatu osana palved. Palvetatakse ühiselt kohaletulnud inimeste vajaduste ja maailmas toimuvate sündmuste pärast. Meie veendumus Piibli õpetuse kohaselt on, et Jumala jaoks ei ole olemas ebaolulisi või “tüütuid” palveid, vaid nii nagu isa kuulab alati hea meelega oma last, nii ei jäta ka meie taevane Isa ühtki palvet kuulmata. Sageli räägivad jumalateenistusel ka koguduseliikmed. Neid sõnavõtte või ka intervjuusid nimetatakse tunnistuseks, kus jagatakse kuulajatega oma usulisi kogemusi ja mõtteid. Me armastame nii vanemaid kui ka tänapäevaseid kristlikke laule ja aeg-ajalt on meie jumalateenistusel erinevad muusikakollektiivid. Koguduse majanduslike vajaduste katteks lastakse teenistuse ajal mööda saali ringi liikuma korjanduskarp, kuhu igaüks saab oma annetuse sisse panna. Annetamine on iga inimese sügavalt vabatahtlik otsus ja valik. Jumalateenistused lõpevad lauluga. Peale jumalateenistust on võimalik pastoriga individuaalselt rääkida ja palvetada. Jumalateenistustest osavõtmine on vaba kõigile huvilistele. Peale jumalateenistust lisandub vahel ka “kirikukohv”. See kujutab endast võimalust kohvi(või -tee)tassi taga rääkida ja tutvuda teiste inimestega.

Jeesus Kristus seadis oma järgijatele kaks erilist vaimulikku talitust: usuristimise ja pühaõhtusöömaaja.

RISTIMINE järgneb uuestisünnile: "Kes usub ja on ristitud, see päästetakse" (Markuse 16:16). See on palve ja tõotus pidada puhast südametunnistust; sümboolne vana elu mahamatmine ristimisvette, selleks et anda maad uuele elule Kristuse järgimises. Jeesuse korraldusel ja varakristliku koguduse eeskujul ristime me vee alla kastmisega – Isa, Poja ja Püha Vaimu nimesse.

PÜHAÕHTUSÖÖMAAEG ehk leivamurdmine on seatud kõigile uuestisündinud ja usus ristitud koguduseliikmetele, kelle vahekord Jumala ja kaasinimestega on korras. Püha õhtusöömaaega korraldame koguduses iga kuu esimesel pühapäeval. Sellega meenutame kõige tähtsamat uskliku elus: Kristuse lunastussurma ja ülestõusmist.

Lisaks nendele viime läbi teisi vaimulikke talitusi, mis on aegade jooksul osutunud õnnistuseks.

Me ÕNNISTAME LAPSI Jeesuse Kristuse eeskujul, usaldades nad Jumala varju ja juhtimise alla. Lapsevanemate soovil lepime kokku lapse õnnistamise aja, mis tavaliselt on pühapäevase teenistuse alguses, aga võib olla ka kodune talitus. Tavaliselt toimub see esimese eluaasta sees, aga mõnikord ka hiljem. Kuna tegemist on õnnistamisega, siis ei eelda see vanemate kuulumist kogudusse ja ka lapsest ei saa sellega koguduseliiget.

Me KIHLAME ja LAULATAME eeldusel, et noorpaar usub Jumalasse ja soovib elada kristlikku abielu.

Me VESTLEME ja PALVETAME inimestega, kes vajavad isiklikku hingehoidlikku nõustamist. Seda saab alati teha peale jumalateenistust või ka eraldi aega kokku leppides. Eriliselt on selleks kutsutud koguduse pastor ja diakonid, ent selleks on valmis ka iga usklik inimene, kes on Sulle usaldusväärne.

Me PALVETAME HAIGETE EEST koguduse ühispalves või inimese enda soovil isiklikult käte pealepanemise ja õliga võidmisega.

Me MATAME lahkunuid Jumala Sõna ja palvega, sõltumata nende usulisest kuuluvusest.

21. September 2019. © Mooste Baptistikogudus. Palvela aadress: Kaaru küla, 64605 Põlva, Põlvamaa. Kontakt: Ermo Jürma. Teostus: Tarmo Kähr